Mittetulundusühing Eesti Koeraspordiliit
PÕHIKIRI
Mittetulundusühing Eesti Koeraspordiliit (endise nimega mittetulundusühing Lõuna-Eesti Saksa Lambakoerte Tõuühing) põhikiri on kinnitatud liikmete üldkoosoleku otsusega 28. veebruaril 2003.a.
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Mittetulundusühing Eesti Koeraspordiliit (edaspidi Liit) on eraõiguslik juriidiline isik.
1.2. Liidu nimi on mittetulundusühing Eesti Koeraspordiliit.
1.3. Liidu asukoht on Tartu, Aardla 13 50112.
1.4. Liit võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased ainult inimesele, tal on oma nimega pitsat ja pangaarve.
1.5. Liit on asutatud määramata tähtajaks.
1.6. Liidu majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini.
2. TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED
2.1. Liit on mittetulundusühing, mis tegutseb vastavalt mittetulundusühingute seadusele ja muudele õigusaktidele liikmete omavalitsuse alusel kõigi Eesti Vabariigis kasvatatavate koerte tõu arengu ja tõualase aretustööga tegelevaid ja koerasporti propageerivaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid juhtiv, korraldav ja koordineeriv üleriigiline ühendus, mis juhindub oma tegevuses ka mittetulundusühing Eesti Kennelliit põhikirjas toodud eesmärkidest.
2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks Liit:
2.2.1. osaleb teiste tõuklubide, liikmete ühenduste loomisel ja teeb koostööd teiste samalaadsete ühendustega, loob kontaktisikute võrgu;
2.2.2. organiseerib ja viib läbi koerte tõu kohtunike, ekspertide erialast koolitust;
2.2.3. korraldab koerte tõu näitusi, koeraspordi võistlusi, vajalikke õppusi koertele ja organiseerib katsete vastuvõttu;
2.2.4. teeb muid õigustoiminguid, mis on vajalikud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
2.3. Liidu põhikirjaline eesmärk ei ole oma liikmetele ainelise tulu saamine ega jaotamine. Liit kasutab oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
3. LIIDU LIIKMESKOND, LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
3.1. Liidu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab Liidu põhikirja nõuetele.
3.2. Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab Liidu juhatus, taotleja avalduse alusel ja liikmemaksu tasumisel. Liikmete arvestust peab juhatus.
3.3. Liikmel on õigus astuda Liidust välja, esitades vastava avalduse juhatusele. Liige loetakse Liidust lahkunuks ühe kuu möödumisel avalduse
esitamisest.
3.4. Liidu liikmest võidakse välja arvata Liidu üldkoosoleku otsusega, kui liige on tekitanud kahju Liidule, samuti liikmemaksu tasumata jätmisel
ettenähtud tähtaja möödumisel. Liidust välja arvatud liikmele tuleb vastava otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult teatada.
3.5. Juhatuse poolt kehtestatud Liidu liikme sisseastumis- ja liikmemaksu tasutakse kindlaksmääratud ajal ja suuruses.
3.6. Liidu liikmel on õigus:
3.6.1. osaleda üldkoosolekul ja Liidu muus tegevuses vastavalt käesolevale põhikirjale.
3.6.2. õigus valida ja olla valitud Liidu juhtorganitesse.
3.6.3. õigus saada juhatuselt informatsiooni ja esitada oma ettepanekuid Liidu tegevuse kohta.
3.6.4. astuda Liidust välja.
3.6.5. kasutada kehtestatud korras Liidu vara.
3.7. Liidu liige on kohustatud:
3.7.1. täitma Liidu põhikirja nõudeid ja Liidu juhtorganite seaduspäraseid otsuseid.
3.7.2. tasuma liikmemaksu ja teisi makseid Liidu juhtorganite poolt näidatud suuruses ja tähtajal.
3.7.3. hoidma ja säästlikult kasutama Liidu vara.
3.7.4. osalema aktiivselt Liidu tegevuses ja propageerima Liidu eesmärke.
4. LIIDU JUHTIMINE
4.1. Liidu kõrgeimaks juhtorganiks on üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik Liidu liikmed. Liidu liiget võib üldkoosolekul esindada teine Liidu liige, kellele on antud vastav lihtkirjalik volikiri.
4.2. Üldkoosolek võib teha otsuseid kõigis küsimustes, mis ei ole seaduse ega põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.
4.3. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid küsimustes, mis on teatavaks tehtud enne üldkoosoleku kokkukutsumist. Küsimustes, mis ei ole koosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib üldkoosolek võtta otsuseid vastu vaid juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik Liidu liikmed.
4.4. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4.4.1. põhikirja muutmine;
4.4.2. Liidu eesmärgi muutmine;
4.4.3. liikme väljaarvamine;
4.4.4. juhatuse liikmete ja revidendi(d) valimine, nende ettekannete ja aruannete läbiarutamine ja kinnitamine;
4.3.5. majandusaasta aruande, järgneva aasta eelarve ja tegevuskava kinnitamine;
4.3.6. juhatuse liikmete ja revidendi(d) tööd puudutavate kaebuste läbivaatamine ja lahendamine;
4.4.7. Liidu lõpetamine;
4.4.8. muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse ega põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
4.5. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta lõpust. Korralise üldkoosoleku toimumise ajast ning kohast tuleb Liidu liikmeid informeerida kirjalikult või massiteabevahendite kaudu vähemalt 14 päeva enne koosoleku toimumist näidates ära üldkoosoleku päevakorra.
4.6. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku kas oma äranägemisel või 1/10 Liidu liikmete nõudel. Erakorralise üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast teavitatakse Liidu liikmeid kirjalikult või massiteabevahendite kaudu vähemalt 14 päeva enne koosoleku toimumist näidatakse ära erakorralise koosoleku kokkukutsumise põhjuse ja päevakorra. Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku vaatamata 1/10 liikmete nõudele, võivad nõude esitanud liikmed ise üldkoosoleku kokku kutsuda.
4.7. Igal Liidu liikmel on üks hääl. Üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata üldkoosolekul isikuliselt või volitatud esindajate kaudu osalevate EKSL liikmete arvust. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega välja arvatud küsimustes, kus seadus näeb ette suurema esindatuse nõude.Liidu põhikirja muutmise otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud Liidu liikmetest või nende esindajatest. Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liikmete nõusolek.
4.8. Liitu juhib ja esindab juhatus, mis koosneb ühest (juhataja) kuni seitsmest liikmest. Kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võib juhatuse liige omandada, võõrandada või asjaõigusega koormata ainult üldkoosoleku otsuse alusel. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kolm aastat. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Juhatuse liikme võib igal ajal tagasi kutsuda. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, välja arvatud kui see on lubatud üldkoosoleku otsusega.
4.9. Kui juhatusel on mitu liiget valivad liikmed endi seast juhatuse esimehe ja vajadusel juhatuse aseesimehe, kes korraldavad juhatuse tööd.
Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt neli korda aastas või vastavalt vajadusele. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või tema äraolekul aseesimees. Juhatus on otsustusvõimeline, kui otsustamisel osalevad vähemalt pooled juhatuse liikmed. Juhatuse koosoleku otsus vastuvõetud kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud juhatuse liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks juhatuse esimehe hääl.
4.10. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju Liidule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest.
5. LIIDU VARA, RAAMATUPIDAMINE, FINANTSMAJANDUSTEGEVUSE KONTROLL JA ARUANDLUS
5.1. Liidu vara tekib:
5.1.1. sisseastumis- ja liikmemaksudest;
5.1.2. varalistest annetustest;
5.1.3. tulust, mida võidakse saada heategevusest, muude Liidu põhikirjaliste eesmärkidega seotud tasuliste ürituste korraldamisest;
5.1.4. muust tulust, mis on vajalik Liidu põhikirjalise tegevuse arendamiseks.
5.2. Liidu finantsmajandustegevust kontrollib revident(d), kes valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. Revidendiks ei või olla Liidu juhatuse liige ega raamatupidaja.
5.3. Liidu raamatupidamist korraldab juhatus vastavalt seadusele.
5.4. Juhatus koostab majandusaasta aruande seaduses sätestatud korras. Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
6. LIIDU LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE
6.1. Liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustab Liidu liikmete üldkoosolek. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete häältest.
6.2. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Liidu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Liidu sundlõpetamine toimub seaduses sätestatud korras ja alustel.
6.3. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist antakse allesjäänud vara üldkoosoleku otsusega tasuta üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.